Kuidas negatiive digiteerida?
Paljudel vedeleb kodus kapis vanu slaide ning filmirulle – olgu enda pildistatud või vanematelt päranduseks saadud. Vaadata ei viitsi neid aga enam keegi, vähemalt mitte enne, kui seda saab teha mugavasti arvutiekraanilt. Selleks aga tuleb slaidid digiteerida.
Ajalugu vajab säilitamist
Mugavuse kõrval on ka muid põhjusi, miks tasub slaidide digiteerimine ette võtta. Kuigi filmilinti peetakse üldiselt hästi arhiveeritavaks, kipuvad slaidid aja jooksul siiski värvi muutma ning kehvema ilmutuse korral võib nende kvaliteet ajaga märkimisväärselt halveneda.
Loe kokku ja mõtle eesmärgile
Esimese asjana tasub üle lugeda, kui palju on sul slaide, mida tahad digiteerida. 50 pildi puhul pole vähimatki põhjust endale kallist aparatuuri ostma hakata või ise midagi põlve otsas nikerdada, sest töö tellimine fotopoest teenusena tuleb märksa odavam. Kui aga esiisade slaidiarhiiv sisaldab 10 000 kaadrit, võib ka suurem investeering end õigustada. Teiseks tasub mõelda kvaliteedile: kas vajad pilte vaid pere ringis kuvariekraanilt vaatamiseks või leidub slaidikarpides ka selliseid aardeid, mis vääriksid seinasuurust väljatrükki?
Puhasta
Hoia negatiive alati servast ning slaide raamist, nii et sõrm ei puutuks vastu filmi pinda. Kindluse mõttes tasub kätte panna ka vastavad kindad, mida müüakse fotopoodides. Enne skaneerimist puhasta slaid ettevaatlikult suruõhu abil, sest isegi kui see tundub silmaga vaadates puhas, on seal suure tõenäosusega siiski väikeseid tolmukübemeid, mis suurendades kindlasti välja paistavad.
Suruõhku kasutades ole ettevaatlik, sest liiga tugev surve võib slaidi vigastada. Kui suruõhust ei piisa, võid kasutada ka mikrofiibrist puhastuslappi (foto- või prillipoest), niisutades seda vajadusel pisut veega. Väldi puuvillast riiet, sest sealt võivad kiud filmi pinnale jääda, ning ära mingil juhul kasuta koduseid puhastusvahendeid.
Pildista seinalt
Kui kvaliteet on teisejärguline või vajad pilti kiiresti, projitseeri pilt seinale ja tee sellest siis digikaameraga klõps – lihtne ja kiire.
Pildista otse projektorist
Internetist leiab juhiseid, kuidas ehitada vanast slaidiprojektorist ning makroobjektiiviga fotoaparaadist automaatne süsteem, mis digiteerib karbitäie slaide täitsa iseseisvalt – vaja on vaid projektori optika eemaldada ning slaidivahetussüsteem kaamera automaatpäästikuga ühendada. Sedasorti lahenduse võib siiski üksnes suurte elektroonikahuviliste hobiks liigitada, kõigil ülejäänutel on mõistlikum ülesanne muudmoodi lahendada.
Pildista valguskastiga
Kuna slaid annab kujutise kätte ainult siis, kui valgus sellest läbi paistab, ei saa slaide lihtsalt lauale pannes üles pildistada. Fotopoest saad osta valguslaua, kus valgus paistab altpoolt, ning selle abil saab väiksema koguse slaide pildistatud. Kui sul on välklamp ning kaabel selle kaamerast eemale viimiseks, saad valguslauana kasutada suvalist klaasplaati.
Aseta välklamp põrandale, sellest pisut kõrgemale klaasplaat, sellele valge paberileht ning sinna peale slaid. Seejärel säti statiivi abil sobivale kaugusele makroobjektiiviga fotoaparaat, keera välklambi võimsus esialgu üsna madalaks ning asu katsetama, kuni leiad sobivad seaded.
Fotoaparaat ja slaiditoru
Väga lihtne on slaide digiteerida ka fotoaparaadi ette kinnitatava adapteriga: pista vaid slaid pilusse, suuna toru otsa valguse poole ja vajuta päästikule. Sellise lisaseadme hinnad algavad paarikümnest eurost, internetist otsides on märksõnaks „slide duplicator”. Ostmisel tasuks valida selline, millega saab ka suumida ja kadreerida. Kui sul ei ole täiskaadriga kaamera, siis vajad ka pikendustoru või pead leppima sellega, et saad kätte vaid slaidi keskosa.
Skaneeri
Paljud kallimad lauaskannerid võimaldava skaneerida ka slaide ja filmi. Uuri, kas sinu skanneriga oli kaasas slaidiraam ja valgusti, mis slaidi tagantpoolt valgustab. Kui jah, siis saad sel kombel väiksema koguse originaale digiteeritud. Meetodi miinuseks on suur ajakulu ning parimal juhul keskpärane kvaliteet, kuigi viimane sõltub väga suuresti sellest, kui uus skanner sul on.
Vali sobiv lahutusvõime
Kui sul ei ole kasutada professionaalset slaidiskannerit, mis võib tõepoolest hiiglaslikke faile tekitada, tasub alati kasutada maksimaalset lahutust, mida skanner võimaldab. Digifailide hoidmine on tänapäeval odav ning tüütu on skaneerimine uuesti ette võtta, kui selgub, et vajad siiski suuremat faili.
Kodachrome vajab erilist lähenemist
Kuulsad ja omal ajal väga populaarsed Kodachrome’i filmid ja slaidid vajavad pisut teistsugust lähenemist kui tavalised slaidid. Uuri, kas su skanneri tarkvara pakub vastavat võimalust.
Spetstarkvara parandab kvaliteeti
Kui jutt juba tarkvarale läks, siis soovitame vähegi suurema töö jaoks skanneriga kaasas olnud tarkvara asemel midagi tõhusamat kasutada. Kui rahakott kannatab, vaata näiteks SilverFasti tooteid (www.silverfast.com), ent ka odavam
VueScan (www.hamrick.com) on täitsa asjalik.
Osta slaidiskanner
Kui digiteerimist vajab suurem kogus slaide, on see ilmselt kõige mõistlikum viis. Kodukasutuseks sobivate seadmete hinnad kõiguvad 100–2000 euro vahel, ent ootuspäraselt tasub kõige odavamatest seadmetest (mida pakutakse kõige agaramalt) mööda vaadata, sest nende kvaliteet ja kasutusmugavus ei kannata kriitikat.
Pealegi on odava seadme näol tegu hoopis kehva kvaliteediga fotoaparaadiga, mitte skanneriga. Tuhandete slaidide skaneerimiseks võib aga ka suurem väljaminek end ära tasuda, sest saad korraliku kvaliteediga fotod ning ka seade õnnestub hiljem uuesti maha müüa.
Skanner oskab ka koristada
Kallimatel slaidiskanneritel on ka sisseehitatud võimalused tolmust ja muust mustusest tingitud plekkide eemaldamiseks digipildilt. Näi teks funktsioon FARE või ICE tähendab seda, et slaidi valgustatakse ka infrapunaspektriga – see läbib slaidi, ent mitte tolmuosakesi ja plekke. Nüüd on skanneril olemas ka mustuse „kaart”, mille alusel tarkvara plekkidega kohad ümbritsevat pinda kasutades ära katab.
Tähelepanu tuleb taas pöörata Kodachrome’i originaalidele, samuti must-valgele filmile, sest kummalgi juhul ei pruugi FARE ning ICE sobida. Parima tulemuse jaoks on aga kindlasti vaja skaneeritud pilte ka mõnes fototöötlusprogrammis pisut kohendada.
Kasuta teenust
Kõige lihtsam on vastav teenus muidugi sisse osta. Kui sul on vaja skaneerida vaid paar filmi või karbitäis slaide, on see ka üsna mõistliku hinnaga ning kiirem kui ise nikerdamine. Ning muidugi on profifirmades kasutusel ka selline tehnika, mida endale koju osta ei jaksa. Tavakasutuse jaoks võid seda teenust küsida kõikidest suurematest fotopoodidest, kui vajad eriti head kvaliteeti ja suurt lahutusvõimet, vt nt digifoto.ee või korepro.ee.
Originaalid hoia alles
Kui pärast digiteerimist tekib kiusatus kappi ruumi teha ja vanad slaidid prügikasti viia, mõtle siiski hoolega järele, sest originaale ei saa sa hiljem kunagi tagasi. Mis saab siis, kui digipildid kaotsi lähevad? Või kui 5 aasta pärast saad vajadusel samu slaide palju parema kvaliteediga skannida?
Õpetuse autor ajakiri digi



saatmine...
Muretsesin aastal 2006 Canoni scanneri 9950F, maksis siis kusagil 6000EEk+ ….. aga olen väga rahul. Tuhanded pildid negatiividelt ja sama palju slaide … see on super. Aega see töö võttis, aga tulemus võtab naeratuse näole.
Kui on ikka korralik negatiiv, või slaid, siis tulemus ka väga hea … kehvematega on rohkem pärast jändamist, et õigeid toone saada ja kriibud-tolmud kaotada.
Proovige, te ei kahetse.